1973. aastal avaldasid Washingtoni ülikooli teadlased teed rajava artikli, milles kirjeldati füüsilisi ja vaimseid puudeid lastel, kelle emad olid raseduse jooksul alkoholi tarbinud. Uurijad sedastasid, et alkohol on teratogeen, mis tapab ja kahjustab arenevaid rakke. Nad kasutasid esimest korda väljendit FAS (fetal alcohol syndrome ehk fetaalne alkoholisündroom).
Sellest peale on teadlaste ja arstide soovitused muutunud üha rangemaks, sest tehtud on üha enam uuringuid ja leitud üha kindlamaid tõendeid, et lootele ohutut alkoholikogust ei saa tuvastada. Kui veel mõnda aega tagasi peeti klaasikest või paari lubatuks ja mõned arstid võivad seda siiamaani soovitada, sest ei ole uuemate seisukohtadega kursis, siis 2015. aastaks andis Ameerika pediaatrite ühendus välja kindla seisukoha, et mitte ühegi rasedustrimestri jooksul ei ole olemas ühtegi alkoholikogust, mille tarbimine oleks turvaline.
Raseduse ajal ema poolt pruugitud alkoholist põhjustatud sünnidefektid võivad ulatuda kergetest ja vaevumärgatavatest probleemidest (näiteks käitumisprobleemid koolis, mida ema ei oskagi tagantjärele rasedusaegse napsutamisega seostada) kuni väga raskete arenguhäireteni (FAS). Loote kergem kahjustumine ema rasedusaegse alkoholitarvitamise tagajärjel võib avalduda alles koolieas käitumishäirete ja õpiraskustena, raskema vormi tunnused ilmnevad aga juba vastsündinueas kasvuhäire, iseloomulike näojoonte ja väärarendite kujul. Seda laia lootekahjustuste spektrit nimetatakse tänapäeval FASD (fetal alcohol spectrum disorder). Ravi ei ole.
Kas ja millisest kogusest kahjustused tekivad, ei ole teada, kuid on kindlalt teada, et alkoholi tarbimine raseduse ajal mõjutab loote arengut, isegi klaasike veini või kerge suvine kokteil. Testid on näidanud, et lapsed, kelle emmed neid oodates päevas klaasi veini jõid (0,2 liitrit), olid eakaaslastest seitsme IQ punktiga arengust maas.
Arvestades eestlaste alkoholitarbimisharjumusi ja tõsiasja, et keskmiselt on üks laps iga saja elussünni kohta loote alkoholisündroomi poolt mõjutatud, siis kannatab aastatel 2008-2013 Eestis sündinud 15 tuhandest inimesest lootena saadud alkoholikahjustuste all 899 inimest. Samas on alkoholist tingitud lootekahjustused täielikult ennetatavad.
Ülemäära pole tarvis muretseda siis, kui jõid alkoholi enne lapseootusest teada saamist. Kahe esimese nädala jooksul kehtib tavaliselt printsiip: kui arenev organism saab kahjustada, siis rasedus katkeb ja naine ei pruugigi sellest teada saada; kui arenev organism ei saa kahjustada, siis rasedus jätkub. Seega kui rasedus ei katke, on see parim kinnitus, et peoõhtu ei laastanud loodet ja ta kasvab edasi. Kuid kuna tulevane tita kinnitub nüüd emakaseinale ja hakkab selle kaudu toitaineid omandama, tuleb alkoholist täielikult loobuda. Iga alkoholikogus, mille ema ära joob, jõuab ka lapseni.
Loe alkoholi ja raseduse kokkusobimatusest pikemalt Emmede Klubi artiklites SIIN, SIIN JA SIIN.
Kas Sina tarvitasid raseduse ajal alkoholi?
