Teadusülevaade enam kui 23 miljoni lapse andmete põhjal näitab, et leetrite, punetiste ja mumpsi vastane vaktsiin ei ole seotud autismispektri häire ega teiste haiguste esinemisega, kuid on efektiivne.
Leetrite, punetiste ja mumpsi vastane vaktsiin ehk MMR-vaktsiin on ka Eesti riiklikus immuniseerimiskavas. Sellega süstitakse lapsi üheaastaseks ja 13-aastaseks saades. Olemas on ka MMRV vaktsiin, mis sisaldab lisaks ka tuulerõugete vaktsiini, kuid see kombinatsioon Eestis kasutusel ei ole.
Briti instituudi Cochrane teadlased analüüsisid 138 uuringu tulemusi, nendes uuringutes on kokku osalenud 23 480 668 last. Nendes uuringutes vaadeldi MMR ja MMRV vaktsiinide mõju lastele.
Ülevaates ei leitud mingit korrelatsiooni MMR-vaktsiini saamise ja autismispektri häirete esimemise vahel. Lastel, kes on vaktsineeritud, ei esine autismi rohkem, kui lastel, kes ei ole vaktsineeritud. Autismi esineb mõlemas rühmas võrdselt.
Samuti ei leitud seost MMR/MMRV vaktsiini ja entsefaliidi, põletikulise soole sündroomi, Chroni tõve, kognitiivse mahajäämuse, diabeedi, astma, dermatiidi, ekseemi, allergia, leukeemia, hulgiskleroosi ja bakterite või viiruste poolt tekitatud infektsioonide esinemises.
Vaadeldi ka vaktsiini efektiivsust. Üks doos hoidis leetritesse haigestumist ära 95% tõenäosusega, kaks doosi 96% tõenäosusega. Mumpsi vastu oli ühe doosi efektiivsus 72%, teise doosi efektiivsus 86%. Punetiste vastu oli vaktsiini efektiivsus 89%.
Samale järeldusele on jõudnud ka varasemad uuringud ja teadusülevaated.
(Allikas: IFL Science)
