Jonnihoogudest väikelapse silmade läbi

Nii, lapsevanemad, kokkuvõtlikult jonnihoogudest: need on teie süü!

Olgu, võib-olla on need natuke ka meie vanuse süü, no nii imevähe, "räägib" üks laps littleheartsbooks.com lehel.

Sina, koos oma kinnisideega, et hambaid tuleb pesta, magama minna, riided selga panna - aitab küll! Sulle ei tule pähegi, et siin on teine inimene ( jah, ma olen küll väike, aga ma olen eraldiseisev isik. Mäletad, kui minu nabanöör läbi lõigati? ), kellel võib olla enda arvamus, mis tema suhu läheb, mida ta kanda soovib ja kas tal on uni!

Ja sina, kes sa arvad, et porgandid ja brokkoli on söök! Tõsiselt? Sul on väga palju arvamusi, mis maitseb hästi ja mis mitte, aga minul ei tohi ühtegi olla?

Ja ära üldse mitte alustagi selle kiirustamise ja tagant sundimisega, mida sa oskad teha alati just siis, kui ma olen ehitamas kõige vägevamat kindlust! Alati püüad sa mu siis kinni ja paned mind sinna piinamismasinasse ( muide, kus on SINU turvatool? ) ja sõidutad mind, kuhu aga ise soovid. Kas minul ei tohi enda arvamust olla? Minu huvid ei tähenda sulle midagi?

Olgu, võib-olla ma ei tea päris kõike, aga kuidas ma neid õppida saangi, kui sa suhtlemise asemel mulle kõike peale sunnid? Ainüksi käsu peale asjade selgeks õppimine ei toiminud sinul ülikooli ajal ja ei toimi ka minu puhul.

Ja siis sa kordad iiveldamiseni, kuidas ma peaksin sind kuulama. "Miks sa mind ei kuula?" Mul on sinu jaoks kolm sõna: see on kahepoolne!

Kui pealesunnitud õppimine ei toiminud, äkki sa proovid nüüdsest, kas hulluks ajamiseni ühe ja sama asja kordamine annab parema tulemuse? Sa peaksid võib-olla natuke maha istuma ja lugema, et ma õpin aktiivse osalemise, ise tegutsemise ( ja see nõuab kahepoolset osalust) ja imiteerimise kaudu. Jah, nii see on. Ma õpin sellest, mida sa teed, mitte sellest, mida sa mulle ütled.

Asi on selline...

Sa tahad, et ma sind kuulaks? Siis kuula mind! Kuula ja vasta minu hüüetele, kui ma olen beebi. Kuula ja vasta minu lalisemisele ja hiljem väikelapsena esimestele sõnaalgetele. Kuula ära minu vingumine ja vasta sellele kannatlikult, kui ma olen koolieelik ( ma tean, et see on tüütu, aga see on minu viimane samm enne plahvatamist. Täpselt, nagu sina ütled, kuidas ma su endast viimseni välja olen suutnud viia. See on minu viimane püüe enda üle kontrolli omada.) Kuula mind ja pane ka tegelikult tähele ( oluline on silmkontakt) , mida ma räägin oma lõpututes lugudes tigudest lapsepõlves ja hiljem oma lõputu vingumise ja draamatsemise käigus teismelise eas.

Tahad, et ma õpiks sind austama? Siis näita mulle, kuidas sa mind austad. Anna mulle isiklikku ruumi, seletades, mida sa teed, kui sa mu mähkmeid vahetad või minu autoistmesse kinni aheldad. Näita mulle, et sa austad teisi ja ei räägi nendest seljataga ( jah, mul on kõrvad!) ja ei karju teiste juhtide peale liikluses. Näita mulle, et sa väärtustad minu arvamust, minu käest seda küsides ja vajadusel kompromisse tehes ( ma tean, et see ei ole alati võimalik, aga ma hindan ka neid väheseid kordi, kui see on võimalik).

Tahad, et ma õpiks teistele kaasa tundma? Aga näita siis ise ette! Kui ma olen endast väljas või vihane, reageeri sellele lahkelt ja õrnalt. Jää minu lähedale, kui mu emotsioonid üle pea käivad ( ma vajan sinu lähedust ja hoolitsust kõige enam just siis, kui sulle tundub, et ma seda kõige vähem väärin)! Sina oled minu eeskuju!

Tahad, et ma õpiks enesekontrolli? ( ja see ei ole lihtne!) Siis näita mulle seda! Kui sa oled väsinud või kurnatud, mine võta ise nurga taga korra aeg maha. Õpi oma emotsioone vaos hoidma ja loe enne kümneni, kui sa hakkad minu suunas karjuma või isegi lööma. Ma pean teadma, et ma saan enda eest hoolt kanda ilma, et iga moment minu elust oleks täis plaane ja kõigel peab olema kindel eesmärk. Ma õpin seda ja palju teisi asju just sind jälgides.

Olgu, on aeg nüüd oma jutt kokku võtta. Minu jonn ei teki iseenesest. See on väsimuse, nälja, pettumuse ja viha tulemus. Sa saad neid ennetada, või vähemalt minimaliseerida, kui sa veendud, et ma saan piisavalt puhata ja süüa; sa paned mind tähele ja märkad minu eelistusi, huvisid, püüdeid suhelda ja suhtled minuga lahkelt ja rahulikult. Seda ka siis, kui ma reageerin sinu jaoks ebamugavalt. Ja ära unusta, et ma jälgin sind KOGUAEG ja õpin sinu pealt ja ennast ümbritsevast kõike, seega kontrolli, et sa elad nii, nagu sa tahad, et ka mina seda tegema õpiksin!