Veganlus muutub igal pool maailmas, ka Eestis, üha populaarsemaks. Veganluse eesmärk ei ole ainult loomade säästmine, vaid ka keskkonnahoid. Loomse toidu tootmine koormab keskkonda kõvasti enam, kui taimse toidu tootmine. Paraku on inimene liigina nimelt omnivoor ehk segatoiduline.
Kas lapsed tohivad siis olla veganid, arutleb blogis "Sinu terve laps" arst ja ema Piret Rospu.
Mida söövad veganid?
Veganite toidupüramiidi kuulub viis toidugruppi pluss toidulisandid. Viis toiduainete gruppi on puuviljad ja marjad, köögiviljad, kaunviljad, pähklid-seemned ning täisteraviljad. Lisaks peavad veganid kindlasti võtma juurde vitamiin B12, sest seda ei sisalda looduses mitte mingisugused taimsed tooted.
Lisaks B12-le, mida absoluutselt kindlasti peab saama kuskilt mujalt kui taimedest, peavad veganid hoolikalt planeerima ka selle, kuidas nad saavad piisava koguse toiduenergiat, D-vitamiini, rauda, kaltsiumi, tsinki, joodi, seleeni, oomega-rasvhappeid ja kõiki asendamatuid aminohappeid.
Mida ütlevad riiklikud toitumissoovitused?
Eesti riiklikud toitumissoovitused ütlevad väga selgelt: „Kõik lastele meditsiinilise näidustuseta vanemate vm poolt rakendatud piiratud toitumise variandid on aga kasvava lapse jaoks ohtlikud. Laste puhul on tekkiv probleem tihti eluaegse tagajärjega, näiteks imiku- või väikelapseas joodipuudusest tingitud alaareng. [—] Seega, kõikvõimalike enesepiiratud toitumisviiside pealesurumine imikutele ja väikelastele, samuti rasedatele, ei ole millegagi õigustatud ja on tõsiselt ohtlik.“
Põhjamaade toitumissoovitused ütlevad, et hästi planeeritud veganlus, lakto-ovo-vegetaarlus või laktovegetaarlus peaks suutma katta laste ja noorukite energia- ja toitainevajaduse, aga lisaks tuleb võtta vitamiin B12 ja vitamiin D preparaate. Samas ütlevad nad ka väga selgelt, et uuringuid veganlaste kohta on vähe ja mõned veganlapsed kasvavad teistest aeglasemini.
Soomes, keda Eesti veganid palju eeskujuna näiteks toovad, suunatakse kõik lastega veganpered toitumisnõustamisele, neid jälgitakse ja nõustatakse korduvalt.
Teoorias võimalik, praktikas keerukas
Seega: laps võiks teoorias olla vegan, kuid oluline on väga, väga hoolikas planeerimine ja kindlasti ka toidulisandite tarvitamine.
Praktikas tekivad probleemid. Lapsed söövad, nagu nad söövad. Mõnel lapsel on see nn sensoorne ülitundlikkus (see, kui toit ei maitse või toidu tekstuur on vastuvõetamatu) väga tugevalt väljendunud ja piirab lapse toitumist oluliselt. Niisuguste laste puhul muutub ka kõige hoolikam menüü planeerimine täiesti mõttetuks, kui laps seda grammi täpsusega paika pandud toitu lihtsalt keeldub söömast.
Laste aju vajab energiat kordades rohkem kui täiskasvanute aju. Lapsed vajavad oma kehamassi kohta ka täiskasvanutest rohkem mitmeid toitaineid. „Teistest lastest keskmiselt veidi väiksemad“ lapsed on sisuliselt kasvupeetusega lapsed. Keegi pole teinud veganlaste kognitiivse võimekuse uuringut. Aju arengut mõjutavad nii vitamiin B12, oomega-rasvhapped, üldine rasvhapete vähesus kui ka lihtlabane energiadefitsiit.
Kokkuvõtteks: menüüs taimse toidu osakaalu suurendamisel on palju väga tugevaid positiivseid argumente, kuid inimesed on liigina omnivoorid - suure osakaaluga taimse toidu kõrvale liha või kala söömine on meie toitumise normaalne osa.
"Kõigist vastavasisulistest koolitustest hoolimata ei ole keegi suutnud mulle maha müüa ideed, et normaalne oleks (endale ja) lastele rakendada niisugust dieeti, millesse on juba automaatselt sisse kirjutatud toidulisandite tarbimine," nendib dr Rospu.
(Allikas: blogi "Sinu terve laps" - loe tervet Piret Rospu arutelu laste ja veganluse teemal!)
Mida Sina arvad - kas loomade ja keskkonnahoidu nimel võiks riskida võimaliku tervisekahjuga ja kasvatada lapsi veganina?
