Kui kukkunud laps ei tunne mõnd kehapiirkonda, tuleb kutsuda kiirabi

Kõige enamlevinud õnnetused, mis lastega koduses keskkonnas juhtuma kipuvad, on kindlasti kõikvõimalikud kukkumised.

Et end äsja püsti ajanud imik või aktiivne väikelaps kodus muhke, sinikaid ja väiksemaid kriimegi kogub, on suureks kasvamise paratamatu osa. Tõsisemate tagajärgedega kukkumiste ohuallikateks on aga kodudes aknad ja rõdud, aias batuudid, liumäed ja ronimispuud.

Kuidas õnnetust ennetada?

Kui lapsel on mingilgi viisil võimalik ronida aknalauale, tuleks kõrgemate korruste elanikel eemaldada lapse beebi- ja väikelapseea ajaks akendelt lingid, et lapsel ei oleks võimalik ise akent avada.

Julgel väikelapsel võivad aknalauale ronimiseks ja akna avamiseks kuluda vaid loetud sekundid. Kuidas tundub mõte ühe, kahe või kolmeaastasest lapsest üksi viienda või üheksanda korruse avatud aknast välja vaatamast?

Laste pea on kehaga võrreldes tunduvalt raskem kui täiskasvanute pea, mistõttu ettepoole kummardav, kiikav või koogutav laps kukubki gravitatsiooni tõttu kergelt. Kui akendelt linke eemaldada ei saa, tuleks leida alternatiiv. 

Beebisid ja väikelapsi ei tohiks mitte kunagi jätta üksi rõdule. Lapsed on osavamad ronijad ja pugejad, kui vanemad oodata oskaks. Ka rõduuks peab olema kinni pandud nii, et lapsel ei oleks võimalik seda üksi avada.

Ka ei ole mõistlik süles oleva lapsega rõduääre lähedal seista, sest lapse liigutused võivad olla vanemale ootamatud ja ka vanem ise ei suuda oma liigutusi alati kontrollida - näiteks võib vanemat ootamatult käest nõelata herilane või tabada jäsemekramp.

Väikelastele tuleks akende ja rõdudega seotud ohtudest ka järjekindlalt (kuid mitte last hirmutades) rääkida.

Erakorralise meditsiini valdkonna meedik Maarja Mölder lisab, et väikesed lapsed peaksid kiikuma oma vanusele mõeldud, parajal kõrgusel asuvatel kiikedel. Alla kolmeaastased lapsed ei tohiks ronida atraktsioonidel, mis on üle ühe meetri kõrged.

Batuudid peavad olema ümbritsetud kõrge kaitsevõrguga. Batuudil ei tohi hüpata jalanõudega. Hea oleks, kui korraga oleks hüppamas üks laps, kõige rohkem kaks.

Mida teha, kui õnnetus on juhtunud?

Maarja Mölder annab nõu.

Laps, kes pärast kukkumist valu ei tunne või kurda, tuleb lihtsalt rahule jätta. Lapsele, kes tunneb löögi või kukkumise kohal valu, kuid nähtavat vigastust ei ole, tuleks esmalt lihtsalt rahu anda. Kuna sisemised kahjustused - verejooksud - ei ole kohe näha, peaks vanem aga last kindlasti 24 tundi jälgima (teda ka öösel äratades).

Kui lapsel on jäset valus liigutada, see läheb turse või on ebaloomulikus asendis, tuleb helistada kiirabisse ja kirjeldada juhtunut. Kiirabist öeldakse, kas on vaja välja sõita või võivad vanemad lapse ise traumapunkti sõidutada. Viimasel juhul tuleks kahjustada saanud jäset arstideni jõudmiseni võimalikult vähe puudutada, ka jäseme asendit tuleks võimalikult vähe muuta.

Kukkumise tagajärjel tekkinud haavade esmaabi sõltub haava sügavusest. Kui haav on pisike ja pindmine, tuleks haava loputada jooksva vee all, puhastada desifitseeriva vahendiga, kasutada verejooksu peatamiseks plaastrit.

Suurema ja sügavama haava korral tuleks haavapiirkond puhastada ja verejooksu peatamiseks siduda haav puhta marliga ning pöörduda traumapunkti kontrollimaks, kas haav vajab õmblemist.

Kui jäseme verejooks on väga suur, tuleks kutsuda kiirabi ja panna haavatu meedikute saabumiseni maha lamama nii, et verejooksuga jäse jääks maapinnast kõrgemale, haavale samal ajal verejooksu peatamiseks surudes. Kui haavas on võõrkeha, ei tohi seda ise eemaldada. 

Kiirabi tuleb kindlasti kutsuda ka juhul, kui kukkunu räägib segast juttu, tal on tugev peavalu, tema pupillid on erineva suurusega, ta on loid, ei tunne hästi oma jäsemeid, ta teadvus on häiritud või ta on teadvusetu. Kui trauma üle elanud laps ei tunne mõnda oma kehapiirkonda või tunneb seljas tugevat valu, ei tohi lapsel lasta end liigutada. Vanema ülesanne on last rahustada kuni kiirabi saabub.

Kel esmaabi andmise vastu rohkem huvi, soovitab Mölder tutvuda ka järgnevate õppematerjalidega, mida on kasutatud ka selle artikli jaoks nõu andmisel: http://tthkkesmaabi.weebly.com/

Postitus on osa Emmede Klubi sellenädalasest artiklite sarjast "Ohud ja laste turvalisus kodus", mille jooksul tutvustame viite levinud õnnetust, mis lastega turvaliste koduseinte vahel juhtuda võib, jagame kogemusi juhtunud õnnetustest ja kodu turvalisemaks muutmisest ning uurime millised on vanematele seadusega pandud kohustused laste turvalisuse tagamisel.