Taimetoitlus selle erinevates vormides muutub üha populaarsemaks nii täiskasvanute kui sellega kaasnevalt ka laste hulgas. Kuidas see inimeste, eriti laste tervisele mõjub? Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid Kätlin Rikberg ja Olivia Tund tegid oma lõputööna ülevaate erinevatest taimetoitluse teemal tehtud teadusuuringutest.
Rikberg ja Tund leidsid, et taimetoitlusel on laste tervisele nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud.
Positiivne mõju
- Taimetoitlus mõjub hästi kehamassiindeksile,
- kolesteroolitasemele,
- südamehaigustele,
- ning pakub suuremat kaitset allergiate vastu.
- Taimetoitluse dieet vähendab vähitekke riski 8% ja vegan dieet 15%.
- Taimetoitlastel, eriti veganitel, on madalam süstoolne ja diastoolne vererõhk
- ning esineb vähem hüpertensiooni kui segatoidulistel, mis on tingitud nende väiksemast kehakaalust.
- Vegan dieet vähendab riski üldisele ja nais-spetsiifilisele vähi tekkele, kui teised dieedimustrid.
- Lakto-ovovegetaarlase toitumine annab kaitse seedetrakti vähi tekke vastu.
Negatiivne mõju
On leitud, et taimetoitlastel esineb võrreldes segatoidulistega rohkem ärevushäireid, depressiooni, väsimust ja isutust. Taimetoitlastel esineb 5−10 protsenti rohkem somaatilisi häireid ja sündroome.
Seda põhjusel, et loomsetest toitudest saadud vajalikud toitained mõjutavad vaimset tervist. Näiteks tasakaalustamata taimetoitluse tagajärjel tekkinud toitainete nagu B12 ja raua defitsiit tekitab meeleolukõikumisi, ärevushäireid, depressiooni, väsimust ja isutust.
Peamiseks taimetoitluse ohuks ongi kergemini tekkiv tasakaalustamata toitumisest tingitud toitainete puudus. Mida noorem on laps ja mida rohkem toiduaineid on tema menüüst välja lülitatud, seda kergemini võib tekkida toitainepuudus - peamiselt D-vitamiini, B12-vitamiini, kaltsiumi, raua ja tsingi puudujäägid. Vastava puudujäägi kompenseerimiseks tuleks võtta toidulisandeid ning süüa rohkem teraviljatooteid, puu- ja köögivilju, pähkleid, piimatooteid, sojatooteid ja vetikaid.
Kui seda aga ei tehta / kui lapse toitumine pole piisava järelvalve all, võib tekkida palju terviseprobleeme: pehmed luud, lihasreuma, liigesepõletik, krooniline autoimmuunhaigus, lihasnõrkus, diabeet, kõrgvererõhutõbi ja vähk, hüpotoonia, kõnearengu viivitus, tahtmatud liigutused, hüperpigmentatsioon, suurenenud maks ja põrn, kõhulahtisus, pantsütopeenia, hematoloogilised häired, näiteks megaloblastiline aneemia, neuroloogilise kahjustuse tõttu võivad esineda käte ja jalgade surisemine, rauavaegusaneemiana ja selle sümptomid - kahvatus, õhupuudus, keha võimetus hoida temperatuuri, juuste väljalangemine. Toitainete puudusest annab mõista ka glossiit ehk keelepõletik, tursed ja suunurkade heiliit. Imikutel võib aeglustuda kasv, tekkida alakaalulisus. Vastsündinutel, kelle ema on taimetoitlane, võib toitainepuuduse korral esineda mikrotsefaaliat, kahvatust, juuste hõrenemist ja naha hüperpigmentatsiooni.
(Allikas: Novaator Kätlin Rikbergi ja Olivi Tundi lõputööd "Taimetoitluse mõju laste tervisele, peamised võimalikud toitainete defitsiidid ja nende kompensatsioon" põhjal)
Kui palju loomset päritolu toitu sööb Sinu pere?
