Kui terve laps järsku hingamise lõpetab, on see lapsevanemale tõeliselt hirmuäratav ehmatus. Nn nutukrambi tõttu järsku hingamise lõpetanud, näost sinakaks tõmbunud ja teadvuse kaotanud lapsed on levinud põhjus, miks lapsevanemad häirekeskusse helistavad.
Kuigi hingamise peatumine, naha sinakaks või valgeks värvumine ja minestamine on kindlasti põhjused häirekeskusse 112 helistamiseks, osutub nutukramp enamasti täiesti ohutuks. Nutukrampi esineb päris paljudel – umbes 5% lastest. Enamasti tekib nutukramp kuue kuu kuni kahe aasta vanustel lastel.
Tihti saab nutukramp alguse sellest, kui laps reageerib nutuga valule, hirmule või vihale. Enamasti laps nutab kõvasti ja hingab tugevalt sisse, kuid väljahingamist ei järgne, selle asemel hingamine peatub. Lapse nägu, eriti huulte ümbrusest, tõmbub kaameks või siniseks ja laps kaotab teadvuse.
Nutukramp võib aga tekkida ka eelneva nututa. Näiteks siis, kui laps ootamatult tugevalt valu saab, seljale kukub, pea ära lööb, tugeva ehmatuse osaliseks saab. Laps avab suu, et karjatada, kuid selle asemel peatub hingamine, nägu tõmbub siniseks või valgeks ja laps kaotab teadvuse.
Mõnikord on lapse keha pärast teadvuse kaotamist lõtv, teinekord nimelt jäik ja võivad esineda tõmblused.
Kui tegemist on nutukrambiga, hakkab laps minuti jooksul ise uuesti hingama. Hingamise taastumisele võib kaasa aidata, kui lapsele nutukrambi ajal näkku puhuda. Sellegipoolest peaks lapse pärast esimest nutukrampi üle vaatama ka perearst, kes oskab välistada muud sarnaste sümptomite põhjused ja vajadusel suunata näiteks neuroloogi juurde kontrolli.
Lastel, kellel on nutukramp korra olnud, kipub see korduma. Nutukrampi ei saa ennetada või ravida, laps kasvab sellest ajapikku ise välja.
Vaid haruharva ei hakka laps minuti jooksul uuesti hingama. Sel juhul tuleb kindlasti helistada kiirabisse, kes vajadusel juhendab elustamist.
Kas Sinu lapsel on nutukrampi esinenud? Kuidas see juhtus?
