- Laps omandab oma isa ja emaga manipuleerimise juba 4 aastaselt, enne seda teeb ta palju katseid oma vanemate mõjutamise kunsti tundmaõppimiseks.
- 1-2-aastased lapsed võivad tunduda liialt väikesed, et selgitustest aru saada, kuid tegelikult on selline arusaam väär. Selles vanuses lapsed tajuvad väga tugevalt probleemide olemasolu ja pingeid, neid tuleks julgustada ja asju selgitada, nad mõistavad maailmas toimuvat rohkem, kui me arvatagi oskame.
- 2-aastane laps ei oska veel valetada, ta lõhub ära asja, mida ta võtta ei tohi, kui tema käest küsid, miks ta võttis keelatud asja ja selle katki tegi, siis tõenäoliselt ta vastab, et tema seda ei võtnud ja ära ei lõhkunud ja ta ei tea, kuidas see katki läks. Ta teab, et ta valetab, kuid ta ei oska seda teha veenvalt. Umbes 4-5-aastaselt õpib laps teadlikult valetama nii, et on juba raskem aru saada, kas ta valetab või mitte.
- Väikelastel on väga kõrgelt arenenud võime õppida teistelt inimestelt. Nad teavad, et teised inimesed toimetavad maailmas nagu nemadki. Sellest tulenevalt on väga oluline, mida laps näeb, kuidas ta vanemad käituvad, kuidas nad teineteisesse ja teistesse inimestesse suhtuvad. Laps kopeerib ja omandab sarnased käitumismustrid.
- Väikeste laste õppimisvõime on meeletu, see on kordades suurem, kui täiskasvanul. Kui arvad, et Sinu väikelaps ei mõista veel seda, mis tema ümber toimub ning jätad seetõttu talle asjad selgitamata, teed Sa suure vea. Lastele tuleb juba väga varajasest east hakata asju selgitama. Räägi oma lapsega võimalikult palju, selgita, miks ja kuidas mingi asi toimib, miks emme ja issi mõnikord on veidi õnnetud või vihased, Sinu laps õpib sellest, mida Sina talle räägid, ta õpib seeläbi tekitama seoseid.
- Kui laps kardab midagi, olgu selleks koll tema voodi all või koletis, kes ilmub välja kui tuled on kustutatud, siis enamasti ta teab, et neid elukaid ei ole päriselus olemas, kuid emotsioonid ja hirm on liialt tugevad ning seetõttu ei suuda ta alati ratsionaalselt mõelda, isegi mitte siis, kui Sina talle seda rahulikult selgitad. Lapse hirmu võib võrrelda sellega, kui vaatame ise õudusfilmi ning kardame, kuigi teame, et see ei ole päris, vaid väljamõeldis.
- Lapsed kasutavad oma mängudes kohati lausa uskumatuna tunduvaid lugusid, nad lähevad nii nende lugude sisse, et nende jaoks tunduvad need nagu päris. Kas oled leidnud end olukorrast, mil sekkud laste fantaasiamängudele vahele? Selle asemel, et neid keelata, tuleb neid hoopis julgustada, sest just läbi fantaasiamängude õpivad lapsed elus ette tulevateks olukordadeks ja kuidas nendega toime tulla. Lapsed, kelle fantaasiamängudele on alatasa vahele segatud ja neid seetõttu naeruvääristatud, ei suuda päriselus mõelda kiireid ja asjalikke lahendusi probleemidele, mis tema teele satuvad.
- 15 -ja 18- kuuste lastega tehtud katsed nnäitasid, et 15-kuune laps ei osanud veel toime tulla takistustega, vaid heitis need kõrvale ning hakkas muude asjadega tegelema, kuid ta sai aru, et probleem on. Kui 18-kuune laps sama probleemi otsa sattus, otsis tema lahendusi, mitte ei läinud teise tegevuse juurde.
Lapsed suudavad kasutada teadmiste omandamiseks statistikat ja eksperimente peaaegu samamoodi nagu targad teadlased ja NASA arvutid.
Näiteks maiade emasid ja lapsi Guatemalas jälgides avastasid teadlased, et kohalikud lapsed oskavad väga väikestena käsitleda edukalt matšeetet, mis on seal igapäevane töövahend ning lisaks oskasid lapsed juba väga varakult kasutada tuld söögitegemiseks.
