Psühhiaater: Eesti vanemad on mugavad ega viitsi oma lastega tegeleda

Psühhiaater: Eesti vanemad on mugavad ega viitsi oma lastega tegeleda

25. Aug 2015, 21:32 Emmede Klubi Emmede Klubi

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Anne Kleinbergi sõnul oleneb laste vaimne tervis paljuski sellest, kui pühendunult emad-isad oma lastega tegelevad ja kui palju ühiskond perekondasid toetab, kirjutab ajaleht Pealinn.

Nimelt on suhtlemine oluline oskus, mida laps peaks vanematelt õppima, et areneks terve psüühika. Kuna vanemad lastega ei tegele, ongi paljudel lastel käitumishäired.

"Vanem ja laps ei ole suure osa päevast koos – üks on lasteaias-koolis, teine tööl –, seega võiksid vähesed õhtutunnid saada sisulise inimliku kontakti," märkis Kleinberg.

Paraku näevad Eesti lapsed tihti, et vabal ajal istutakse arvutis, klõpsitakse telekapulti, ei räägita omavahel. Vanemad ei oska lastega koos mängida ega muud vahvat peale hakata.

Üks jämedamaid vigu lastekasvatuses on Kleinbergi sõnul ka see, kui lapsi ei kiideta piisavalt. Ka pisiasjade eest tuleb kiita. "Sa pesid täna ilma meelde tuletamiseta hambad ära, oi kui tubli!", "Täna sa lükkasid tooli laua alla, nii mõnus".

Laps ei oska veel suuri heategusid teha, aga ta teeb pisikesi. Kui neid ei märgata, siis vahetab ta pisikesed heateod sigaduste vastu, sest pahategusid märgatakse alati. Nii lihtne ongi – kiitus, hoolimine ja soe tähelepanu toovad õnneliku lapsepõlve, rääkis psühhiaater.

Kleinbergi sõnul panevad just esimesed kaks eluaastat inimese psühholoogilise arengu paika. On vanemaid, kes rikuvad selle aja jooksul peaaegu kõik lapse väljavaated elada tulevikus õnnelikku elu. Ka kurjategijaks enamasti kasvatakse, mitte ei sünnita.

"Isegi kui laps peab elama keset pommivarjendeid ja kohutavalt jõhkrat vägivalda, kannatama nälga, aga tal on üks lähedane inimene, kes pakub turvatunnet ja emotsionaalset soojust, siis see laps tõenäoliselt elab hästi edasi. Samas – kui laps on tähelepanuta, keegi teda ei taha, ei hoia, siis see teeb inimese haavatavaks kogu eluks. Ta võib olla väga tark ja terane inimene, aga tunded veavad alt. Mõistuse ja tunde areng kulgeb mööda erinevat rada ning tegeliku tundealusmüüri laome raseduse ajal ja kahe esimese eluaasta sees. Siis me paneme paika baasi, mille ümber saab igasugu asju ehitada," rääkis psühhiaater.

Loe tervet artiklit intervjuust dr Kleinbergiga SIIN!

 

Kuidas Sina oma lastega pärast tööpäeva ja vabadel päevadel koos aega veedad? Kas kiidad oma last pisiasjade eest?