Kui sinagi oled üks neist vanematest, kes veedab oma õhtupoolikud lapse kõrval, poolenisti üle tema kitsa voodi serva rippudes ning talle sama lugu üha uuesti ja uuesti (ja uuesti) ette lugedes, rõõmustab sind kindlasti teadmine, et teaduse silmis teed sa kõike väga õigesti.
Seda, et lastele lugemine aitab laste kõne arengule kaasa ning arendab nende eneseväljendusoskust, teadsime me juba ammu. Nüüd on teadlased tõestanud, et lapsele lugemine võib aju funktsioone mõjutada ka bioloogilisel tasandil.
Niisiis - kui loed täna lapsele sama lugu juba kahekümnendat korda õhtu jooksul, võid endale sisendada, et mõjutad oma lapse aju arengut paremuse poole. Isegi, kui sulle vahepeal hakkab tunduma, et sinu enda aju taandareneb. See ei pruugi sama loo korrutamist küll vähem nüriks muuta, kuid vähemalt tead, et sinu pingutused ei ole asjatud.
Lastele lugemine mõjutab ajutegevust
Väljaandes Pediatrics ilmunud uuringu käigus leiti, et lastele kodus pidevalt lugemine parandas nende ajutegevust märkimisväärselt. Teadlased uurisid magnetresonantstomograafia (MRT) abil väikeste laste ajutegevust ning uuringus osales üheksateist last vanustes kolm kuni viis aastat.
Teadlased skanneerisid uuringus osalenud laste ajusid samal ajal, kui lapsed kuulasid kõigepealt lindistust naisehäälest muinasjuttu lugemas ning seejärel helilõiku taustamürast. Tulemusi võrreldi seejärel, et näha, kuidas lapsed erinevatele stiimulitele reageerisid. Lisaks paluti lapsevanematel vastata mõningatele küsimustele: kui tihti ning milliseid erinevat tüüpi raamatuid nad lapsele loevad jne.
Teadlased leidsid, et kodused keskkonnad, kus lugemine oli au sees, mõjusid laste ajudele stimuleerivamalt - ajutegevus nende visuaalsetes ja auditiivsetes keskustes (mis vastutavad suulise kõne mõistmise ning nähtu analüüsimise eest) oli aktiivsem. Need aju keskused mängivad olulist rolli lugemis- ja kirjaoskuse kujunemisel varajases lapsepõlves.
Miks see informatsioon meile oluline on?
Teadlased loodavad, et uuring innustab vanemaid oma lastele lugemisega varakult algust tegema ja seda tegema nii tihti, kui vähegi võimalik. Tegu oli vaid väikese uurimustööga, mistõttu tuleb testi korraga laiahaardelisemat, et anda selgem pilt sellest, missugune mõju on lastele lugemisel tegelikult aju funktsioonidele. Lisaks ei ole teadlastele veel päris selge, kas on vahet, kas ettelugejaks on lapsevanem või pedagoog.
Ameerika Pediaatriaakadeemia andmetel on lastel, kellele beebieas ja lapsepõlve varajastes staadiumites loetakse, kooliikka jõudes paremad keelelised oskused. Lisaks näitavad nad üles ka suuremat huvi lugemise vastu ja arvatakse, et võttes iga päev hetke lapsele lugemiseks, loome me aluse ka väga tugeva usaldussuhte tekkele lapsevanema ja lapse vahel.
Kohaliku raamatukoguga tutvumine on hea viis veendumaks, et sinu laps puutub kokku suure hulga erinevate raamatutega. Mõned vanemad on raamatukogukülastused oma pere iganädalasse rutiini integreerinud ja lasevad lapsel iga kord talle huvitavaid raamatuid välja valida. Lasteraamatuid on soodsalt saada ka komisjonimüükidelt, antikvariaatidest ning teise ringi kauplustest.
(Allikas: Bellybell.com.au)
Kui tihti loed Sina oma lapsele raamatut ette? Kas külastate kohalikku raamatukogu või plaanite seda tulevikus teha? Kui vana on Sinu laps ja milline on tema lemmikraamat?
Mirjam
Irinaaa
Madiken, Emmede Klubi toimetus
eveliiy