"Millisena te soovite oma last kümne või kahekümne aasta pärast näha? Kas terve, ilusa, õnneliku, tugeva ja enesega rahulolevana? Või õnnetu, ülekaalulise, enesega rahulolematu ja haigena? Jah, toit võib seda kõike pakkuda," kirjutab toitumisspetsialist, treener ja kolme lapse ema Pilleriin Täht (pildil).
On tavaline, et lapsevanemad, eriti emad, järgivad erinevaid dieete, loevad kaloreid, püüavad olla sportlikud ning valmistavad endale tihtipeale perest eraldi sööke. Seda kõike ikka selleks, et tunda end hästi ja armastada oma keha. Siit edasi jõuame aga olukorrani, kus pereema valmistab endale tervislike salateid, kvaliteetseid liha- ja kalaroogasid, kuid lastele neid kippuma ei paku, sest eelnevatest kordadest on emal tekkinud arusaam, et „laps seda nagunii ei söö“, „talle see ei maitse“ või „mis ma ikka peale käin“.
Tihtipeale otsustavad täiskasvanud ühest või teisest toituainest loobuda, olgu selleks siis liha, jahu- või hoopiski piimatooted. Loomulikult pole täiskasvanud inimesel keelatud süüa seda, mida soovib, kuid kindlasti ei tohiks oma elustiili tõttu unustada ära lapse vajaduseid - tema organism alles areneb. Siin võib näiteks tuua erinevaid piimatooteid, mida vanemad eelistavad vähem süüa, kuid mis on lapse organismile on vajalikud.
Kui vanem nõnda käitub, on üsna tõenäoline, et väikelapse hoiak toidu suhtes kujuneb väga valikuliseks. Siis juhtubki, et tervislikud värsked toidud muutuvad lapse jaoks ebaatraktiivseks. Võib minna aastakümneid, enne kui ta avastab enda jaoks toidu, mis talle lapsena üldse ei meeldinud.
Klassikaline näide on tatar. Oletame, et Mari lapsena tatart ei söönud. Ema andis küll proovida, kuid igal korral laps keeldus, lõpuks loobus ka ema lapsele tatra pakkumisest, öeldes ka ise, et seda Mari ei söö. Mari kasvas üles teades, et tatart ta ei söö. Tegelikult ei oleks ema pidanud loobuma, vaid tatart rahulikult iga kord edasi pakkuma ning püüdma last mängulistel viisidel tatart sööma meelitada.
Väikelaps vanuses üks kuni kolm eluaastat sõltub täielikult oma vanematest — toidulaud, aktiivsus, riietus jne. Väikelapse toidulaud on täielikult tema vanemate valida. See on see koht, armsad emad-isad, kus teil tuleb anda oma panus, et ehitada tugev alus lapse toitumisharjumustele. Lapsena saadud harjumused mõjutavad lapse toitumist läbi terve tema elu! Kui õpetate, soovitate ja proovite koos lapsega süüa erinevaid köögivilju, putrusid, marju, kala, puuvilju, siis on suur tõenäosus, et teie laps sööb neid ka hilisemas elus, ning tema toidulaud on seega mitmekesine ja tasakaalustatud, mis on tugeva tervise aluseks.
Mõtleme koos järele. Kas teil on toite või toiduaineid, mida te ei söö, sest saite lapsepõlves trauma? Või mida te ei söö, sest teie peres lihtsalt mitte kunagi ei söödud seda? Kuidas hakkab teie laps armastama värskeid salateid, köögivilju, kala ja tervislikke maiustusi, kui teie neid talle ei paku? Millisena te soovite oma last kümne või kahekümne aasta pärast näha? Kas terve, ilusa, õnneliku, tugeva ja enesega rahulolevana? Või õnnetu, ülekaalulise, enesega rahulolematu ja haigena? Jah, toit võib seda kõike pakkuda. Nii head enesetunnet ja vormis keha kui ka ülekaalu ja halba enesetunnet. Olgem oma lapsele eeskujuks tervisliku ja täisväärtusliku toitumise teekonnal.
Kas pakud lapsele ka neid toitusid, mida sa ise ei söö? Kas pakud korduvalt uuesti neid toitusid, millest laps on ise varasemalt keeldunud?
