Aasta jooksul juhtub Eestis umbes 6100 mürgistusõnnetust, üle 90% neist kodudes. Enamus õnnetusi juhtub kuni kolmeaastaste lastega ja aina enam on mürgistusjuhtumeid alla üheaastaste lastega. Kuid mürgistusi on võimalik ära hoida, kui kodused mürgistusohud läbi mõelda.
Kuidas seda teha? Nõu annab Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Hoia ravimid ja muud väikepudelid karpides
Viimase aasta jooksul on mürgistusinfoliini ekspertidel tulnud nõustada järjest rohkem mürgistusi, mille põhjustajaks on 10 ml pudelis olev vedelik. Tavapäraselt on helistajaks murelik lapsevanem, kes tahtis anda lapsele D-vitamiini tilku, kuid eksikombel haaras vale pudeli. Nii on lastele antud vitamiini asemel erinevaid eeterlikke õlisid, saialilletinktuuri, silmatilku, kõrvatilku ja muud. Lapsevanem tahab lapsele head, kuid eksimuse tõttu seab lapse tervise hoopis ohtu.
Tihti hoitakse kõikvõimalikke kümnemilliliitriseid pudeleid ühes korvis või karbis – tundub loogiline need väikse käe ulatusest ühte kindlasse kohta ära panna. Nii saavad saatuslikuks aga hoopis suured käed, mis väsimusest või kiirustamisest tekkinud tähelepanematuse tõttu on haaratud vale pudeli ja selles sisalduvat lapsele manustanud.
Sellise olukorra vältimiseks tuleb ravimeid ja muid väikepudeleid hoida eraldi, näiteks erineva välimusega karpides. Tark on hoida pudelikest samas pappkarbis, milles see apteegist tuleb. Mida erinevamates karpides pudelid on, seda väiksem on tõenäosus neid segamini ajada. Oluline on, et loodav süsteem toimiks ka väsimuse või kiirustamise korral.
Ning muidugi tuleb hoiustada tuleb ravimeid ja väikepudeleid lastele kättesaamatus kohas.
Ära anna lapsele ravimit otse pudelist
Samavõrra hoolas tuleb olla ka väikelastele ravimite andmisega. Mürgistusinfoliinile jõuavad ärevad lapsevanemate kõned, kus kirjeldatakse ebaõnnestunud ravimi manustamist. Näiteks tilgutati ravimit lapsele suhu otse pudelist, kuid aplikaatori ots purunes ja kogu ravim tuli korraga välja.
Õnnetus on ennetatav, kui tilgutada ravim enne lusikale ja anda alles siis lapsele suhu.
Hoia lapse ravimeid eraldi
Selleks, et täiskasvanutele ja lastele mõeldud ravimid ei läheks omavahel sassi, on kasulik neid eraldi hoida. Mõned täiskasvanute ravimid võivad lastele väga ohtlikud olla ka ühe tableti neelamisel. Juhtuda võib sama, mis ühesuguste pudelikestega – väsinud vanem võib näiteks lapsele paratsetamooli tableti asemel anda sarnase kuju ja tabletilehega täiskasvanute ravimit, mis võib olla ohtlik.
Hoia ravimid ja kemikaalid ohutus kohas
Ravimid ja kemikaalid võivad olla värvilised ja näha välja nagu kommid või limonaad.
Harvad ei ole ka juhused, kui lapsed käeulatusse sattunud tabletid endale suhu pistnud. Oleme saanud hirmul vanematelt ja vanavanematelt palju kõnesid, kui nad on leidnud lapse tabelettidega mängimast. Tihti ei olda kindlad, kas laps on mõne tableti alla neelanud või ei ole. Mürgistuse ennetamiseks tuleb ravimite hoidmisel olla eriti ettevaatlik ja hoiustada neid turvalises lastele kättesaamatus kohas. See tähendab näiteks nii kõrges või lukustatud kapis, et lapsel ei ole füüsiliselt võimalik ravimitele ligi pääseda. Lapse kõrgusel asuv lapselukuga sahtel ei pruugi olla piisav, sest väikelapsed on väga kavalad ja pusivad sellise ahvatleva sahtli vahel lahti.
Kui ravimid on kõrgel kapis, siis jälgida tuleb ka, et näiteks pesupesemisvahend või sipelgamürk ei seisaks ahvatlevalt põrandal või madalas vannitoakapis. Ainult lapselukuga kork ei pruugi olla piisav!
Mürgistus piimasegust või hommikupudrust
Päris väikeste inimestega juhtunud õnnetustest rääkides tuleb paratamatult rääkida ka kemikaalimürgistustest. Üks tihedamini nõustatud juhtumid puudutavad katlakivieemaldajaga piimasegude tegemist. Mürgistusinfoliinile on helistanud mitmeid vanemaid, kes on andnud lapsele äädikase piimasegu. Enamasti juhtub, et õhtul pannakse veekeedukann äädika või muu kemikaaliga katlakivitöötlusesse ja hommikuks on meelest läinud, et kemikaal kannus on. Kergematel juhtudel unustatakse ära, kas katlakivieemaldust tehes sai kann ikka korralikult loputatud. Ent kui lapsele sellest veest putru või piimasegu tehakse, on mure suur. Juhtunud on ka seda, et üks lapsevanem alustab veekeedukannu puhastamisega, kuid teine ei tea seda ja teeb ohtliku veega lapsele või perele süüa.
Selliste olukordade vältimiseks tuleb luua süsteem, kuidas märkida katlakivieemalduses olevat veekeedukannu või muid sarnaseid töid, et see toimiks ka väsimuse ja kiirustamise korral. Piisab sildikesest veekeedukannul, ümberpööratud kaanest vm. On oluline, et kõik pereliikmed tunneksid märguandeid ühtmoodi.
Mida teha, kui õnnetus ikkagi juhtub?
Kui laps on kogemata neelanud ravimeid või kemikaale, siis jää ise rahulikuks, kuid helista kiiremas korras mürgistusinfoliinile 16662. Ära jää ootama, kas lapsel tekivad sümptomid – helista kohe. Helistada tasub ka siis, kui te pole kindel, kas mürgistus on juhtunud või mitte – koos saame olukorra tõsiduse välja selgitada. Mürgistusspetsialistiga vesteldes saad olukorrale kiirelt eksperthinnangu. Infoliinil selgitatakse välja, kas olukord on lapsele ohtlik, kuidas last aidata just selle mürgistuse puhul, milliseid sümptomeid oodata ja jälgida, millal kutsuda kiirabi.
Keskmiselt kestab kõne infoliinile 3 minutit, mille jooksul saab kõik selgeks. On ütlemata kurb, kui lapsevanem on peale õhtul toimunut öö otsa muretsenud, magamata ja kõne saabub alles hommikul. Infoliinile helistamine on anonüümne, kohaliku kõne hinnaga.
Paljude mürgistusõnnetuste korral on abiks aktiivsüsi, mida võiks kodus vähemalt 50 grammi olla. Selline kogus on täiskasvanud inimese maksimaalne annus, lastele vajalikud kogused sõltuvad tema kehakaalust. Aktiivsöe manustamisel on samuti abiks mürgistusinfo spetsialist, sest aktiivsüsi toimib nagu iga teinegi ravim ning omapead seda anda ei tohi.
Mitu korda oled Sina pidanud lapse pärast muretsedes mürgistusinfoliinile helistama?
