Ikka räägitakse, et raseduse ajal muutub naise aju - keskendumine pole enam päris selline nagu varem, mälu veab kah alt, kuid hing on justkui hell. Psühhiaatria resident Ove Liis Mahhov vastab küsimusele, kas "raseda-aju" ja "lapsevanema-aju" on ka päriselt olemas.
"Raseduse ajal toimuvad ajus sarnased muutused nagu teismeeas," kinnitab ta. Teatud ajupiirkonnad kahanevad, et panna rohkem ressursse beebi kasvatamiseks vajalikele aju omadustele.
"Muutused toimuvad neis aju osades, mis tegelevad teiste (sh beebi) tunnete mõistmisega. See ei tähenda, et need oskused vähenevad - vastupidi, ebavajalik eemaldatakse ning oluline tugevneb," selgitab Ove Liis.
Raseduse ajal valmistub aju beebi kaitsmiseks, ohtude tunnetamiseks. Raseda aju:
- Ajuosa nimega eesajukoor muutub stressile tundlikuks, naine võib olla ärevam.
- Oskab paremini etniliselt samasse rühma kuuluvate meeste nägusid ära tunda.
- Oskab paremini teiste näost nende tundeid lugeda ja sellega seotud ohtu tajuda.
Pärast rasedust toimub samades piirkondades, mis enne kahanesid (teiste inimeste tunnete ja vajaduste mõistmine), plahvatuslik kasv. Põhjus: beebi vajadustega kohanemine!
Põnev on aga see, et nende ajupiirkondade kasv oleneb beebi vanusest ja arenguetapist. Näiteks on enneaegsetel beebidel teistsugused vajadused, seega on ka enneaegse beebi ema ajumuutused erinevad!
Pärast rasedust muutub aju preemiasüsteem. "Beebiga tegelemine võib nüüd anda emale lausa kokaiinilaadse naudingu - selleks, et motiveerida väsinud lapsevanemat öösel lapse eest hoolitsemiseks voodist tõusma," selgitab Ove Liis.
Kas tänu ajumuutustele on bioloogiline ema parem lapsevanem?
See ei ole siiski päris tõsi. Sarnaseid muutuseid on leitud ka mittesünnitanud lapse eest hoolitsevate inimeste ajus (näiteks isa või hooldusvanema ajus). Sellisel juhul ei vallanda muutuseid mitte rase olemine või sünnitamine, vaid beebi eest hoolitsemise tegevus. Ka loomadel juhtub, et lapse eest hoolitseb isa või muu liigikaaslane.
Kuigi nende ajumuutuste olemasolu pole lapse eest hoolitsemise eelduseks, aitavad need lapse eest hoolitsemisele kaasa.
Seega koos hoolitsemisega tekivad ka ajumuutused, mis lapse eest hoolitsemist omakorda soosivad - isadel tasub vaid pihta hakata!
Kuidas mõjutavad ajumuutused vaimset tervist?
"Raseda või värskelt sünnitanud inimese aju on nagu teismelise oma - õrn, läbimas suuri muutusi," ütleb Ove Liis.
Seetõttu on sünnitusjärgsete vaimse tervise murede rekkimise risk kõrge. Rasedusjärgset meeleolulangust (baby blues) tajub 50% sünnitanud naistest, sünnitusjärgse depressiooni sagedus on 10-20%.
"Kui sinul või lähedasel on raske beebiaega nautida, siis asi pole saamatuses või defektsuses - see ongi raske aeg," kinnitab Ove Liis. "Värske lapsevanem vajab ekstra tuge ning tähelepanu."
Heade esmaste abivahendite osas oskab nõustada perearst.
Ove Liisi psühhiaatria, meditsiini- ja teadusalaseid nõuandeid ja infot saab igapäevaselt jälgides tema Instagrami kontot @oveliis!
