Lillepidu: Suvekuumus

Lillepidu: Suvekuumus

25. Jul 2014, 20:33
Mina: "Ma olen jube. Ma olen paks. Ma lähen veel paksemaks. Varsti näen välja nagu sõjaprintsess Xenia ema."
Tema: "Ei. See, mida Sina praegu teed... mida Su keha praegu teeb, see on kõige naiselikum asi, mis üldse olla saab."
 
Mul ei ole selle väljas valitseva kuumuse vastu midagi. Ausalt. Olen alati suur külmavares olnud, säärane ilm on minu jaoks tervitatav. Kuid praeguses olekus, jah, pean tunnistama, see mõjub rusuvalt. 
 
Esimeste kuumade suvepäevade saabudes saabusid ka minu suured jonnihood. Tundsin end korraga kohe väga väga väga paksuna, sest ausalt, ma ei olnud oodanud, et ma nii kiiresti paisuma hakkan, ning mu kapp ei olnud selleks kohe kindlasti mitte valmis. 
 
Esimesed kuumemad rannailmad sai mööda veedetud nööpimata jäätud teksašortside ning ema kapist laenatud suure valge tuunikaga. Kõik mu enda kleidid olid tumeda või musta põhjaga, püksid ja pluusid olid kõik ilmselgelt liiga ümber - nahk ei saanud hingata. Veetsin iga päev vähemalt kaks tundi jonnides riidekapi juures, kuna mul lihtsalt ei olnud midagi selga panna. Ausalt, see oli raske. 
 
Ma ise ei uskunudki, et olen suuremaks läinud, pigem seda, et riided lihtsalt ei ole minu riided või neil keeras kuskil midagi ära. Keegi pidi lihtsalt minuga väga lolli nalja tegema, sest halloo, kaalunumbrid ei olnud mul absoluutselt muutunud pärast esimest suuremat kaalulangust (jah, langust, mitte tõusu). Ja nii on see endiselt. Numbrid on samad, kõiguvad päeva jooksul kahe kilo vahel... kuid tegelikkuses ma juurde ei ole võtnud. Mu kõht kasvab minu kulul, jättes mulle mulje, nagu ma oleks muutumas lihtsalt majornaalseks.
 
Ausalt, kuni tänase päevani ei olnud mul midagi selga panna. Täna aga sain suure hunniku odavkaupa, kõik kenad ja mugavad rasedate riided. VIIMAKS! Kõige õnnelikum olen ma oma uue lühikese teksaseeliku üle, mis maksis kõigest 1.3€ 
 
Riided, tujud, tujutud - ausalt, ma olen kurnatud. Mul ei ole nende soojade ilmade vastu midagi, kuid täna ja praegu ei kannata ma päikest, tahan jahedat õhku ja ausalt - igatsen talve! 
eveliiy eveliiy 28. Jul 2014, 08:55

Mäletan, et ka minul oli mingi hetk see tunne, et ma ei saagi kuskil käia, kuna mul pole lihtsalt riideid, mida selga panna. Minu rasedusaeg suure kõhuga jäi sinna aega, kus tuli jopet kanda ning siis panin ema jope selga, sest ei tahtnud lihtsalt uut osta, sest ilmselgelt oleks see mulle hetkel väga suur.
Enda kõik rasedariided ostsin taaskasutusest ja tõesti need olid väga head ja korralikud riided. Ainult, et neid oli sealt natukene raske leida.
Ilusat ootusaega sulle !

27. Jul 2014, 22:10

Ilusat ootusaega ! Kunagi ei tohiks hakata halvustama rasedusaega-kaalutõusu ja arme. See on EMA loomulik ilu ja seda tuleks võtta positiivselt, siis tunned ka ennast paremini. Nina püsti ja tunne ennast uhkena , et oled kohe-kohe EMA !