Miks rasedad nii tundlikud ja emotsioonirikkad on ?
Mul suuremad lapsed on väljas naabritüdrukuga, peavad oma esimest kevadist piknikku, vaatan neid läbi köögiakna ja silmad vägisi kisuvad märjaks.
Iga selline väiksem asi viimasel ajal toob nutuklombi kurku..isegi see kui vaatan oma magavat abikaasat või lapsi, nii tahaks nutta ühe pea täie..nüüd istun arvuti taga ja nutan lahinal..
ma tean,et ma olen muidu ka üleüldse väga tundlik (kaalude tähtkuju esindaja) aga nüüd, raseduse ajal veel topelt-topelt-topelt tundlik ja pisaraterohke, lastega multikaid vaadates tulevad pisarad silma, n.ö seebikatest ei tasu mul üldse rääkida..isegi uudiseid vaadates lähevad silmanurgad märjaks kui on midagi kas väga rõõmustavat või väga kurba..
Ma loodan,et varsti, nii oma 4 nädala ehk 32 päeva pärast on kõik möödas...32 päeva pärast on meie poja sünnitähtaeg..äkki siis muutuvad asjad vähe talutavamaks ja ma ei nuta nii palju..
Praegu kuulan youtube-st sellist esitajat nagu Collin Raye ,tal on minu arust nii mõtlemapanevad ja ilusad lood, ka need teevad mu silmad taaskord märjaks... aga ma ei taha midagi muud ka kuulata...
Oskab äkki keegi anda nõu kuidas vähem tönnida ?
sis ma tönnin südamerahuga edasi 😀
kuigi räägitakse,et nutt ei pidavat hea olema kui last ootad...aga no mis Sa teed kui silm koguaeg märg..
Mul oli sama asi, raseduse ajal olin kui vana rahu ise, aga pärast sünnistust nutsin iga asja peale. Aga eks mul sünnitusjärgne periood oligi väga raske ja kannatasin kuskil pool aastat, enne kui sellest depressiivsest tundest lahti sain.
Madiken, Emmede Klubi toimetus
31. Mar 2014, 10:31
Ei oska nõu anda kuidas vähem tönnida, kuid oskan öelda, et ma täpselt samasugune ja miks mitte olukorda nautida? Tavaelus on täiskasvanud ei suuda enam olla vahetult emotsionaalsed nagu lapsed, minumeelest see on kuidagi siiras ja armas ja vahelduseks uuesti "laps" olla selle koha pealt täitsa tore 😀 Salvrätte läheb muidugi palju!
Mina olin rasedus ajal kuidagi liigagi rahulik..Mehele lausa hirm tuli peale,et mis mind vaevab ,et nii rahulik olen. Ja peale synnitust siis alles hakkasid minu tunded möllama. Iga pisike asi sai mind nutma, "keegi ei osandu midagi", "köike pidin yksi tegema", "keegi mind ei möistnud". Ja rahunensin alles siis maha ... ja emotsioonide ralli sai siis läbi kui poiss oli 9 kuune.
See juba üle mõistuse värk...muud ei saagi teha kui aint
pilli 😃
Igatahes jään ma pisaratevaba aega ootama
:p
Greetel EmmedeKlubi.ee
29. Mar 2014, 16:15
Mul oli sama värk. 😃 Täielik piripill. Eriti hull oli vahetult peale sünnitust, kui hormoonid täiskäigul suunda muutsid. Ega ei olegi vist midagi muud soovitada kui oodata sünnituseni ja veidi rohkemgi. 😃