See kõik juhtus juba kuus aastat tagasi, aastal 2007 kui emme tundis,et miskit on "nihu". Emme ei kannatanud ühel hetkel enam ühtegi lõhna, ei pesupulbri,ei lõhnaõli. Emme tõttas apteeki issiga testi ostma, mitu korda pidi emme seda tegema ,kuna ma lihtsalt ei näidanud,et ma emmel olemas olen :) Aga emme sisetunne ütles,et nüüd on ta sedapsi. Kätte jõudis vast juuni kuu kui emmele test alles näitas,et MINA tema sees olen, aga tegelikult sain ma juba alguse aprillis :) Ka issi tundis ja teadis,et ma olen olemas ja tulemas .
Ma tekitasin emmes korraliku kaose, emme ei kannatanud purgisupilõhna ,maitset veelvähem :) Kõik ajsad ajasid emmet iiveldama, kahjuks tegin ma emmele ka liiga, emme oksendas kole palju ja kole tihti, arstitädi ütles,et see on tavaline,et kõik rasedad on erinevad. Emme siis pidi kannatama väga tihedat vetsus käimist ja oksendamist. Aga emmele tegin ju rõõmu kaa, mäletan kui emme ja issi käisid Magdaleena haiglas emme südant kontrollimas,et kas emme ikka tohib ise sünnitada..Õnneks oli vastus positiivne ja emmele anti luba ise sünnitada kui selleks õige aeg käes oli. Emme ja issi istusid trammis ja sõitsid Tallinna Kesklinna poole kui emme järsku minu käest suuuure ja tugeva müksu sai kuna emme ja issi rääkisid omavahel tahtsin ju mina emme tähelepanu.. emme ei saanud algul aru,et mis see oli, siis virutasin talle uuesti, nii äge oli , siis issi pani oma suure käe emme kõhu peale,ma tundsin seda ja siis virutasin vastu issi kätt ühe müksu, oii, emme ja issi olid nii õnnelikud :) issi kinkis pärast veel emmele lille kaa, emme rääkis mulle kõigest mida issi tegi või siis ei teinud :)
aeg läks edasi, emme ja issi käisid koos UH-s mind piilumas, algul ei tahnud ma kuidagi näidata kumb ma olen, õnneks minuga oli kõik korras, tuju oli hea ja müttasin emmes palju, emme väga midagi ei süüa ei saanud, ma ju tegin nii,et KÕIK pidi ikka välja tulema :p
Emme ja minu lemmik söök oli praekartul , emme võttis mind oodates palju juurde, lausa 34 kilo, ju ma olin seda kõike väärt :) 
vot. emme oli niiiiii suur mõni päev enne minu sündi :)
Emmel oli vähe raske liikuda, oli ju talv, libe ja külm kaa, minul oli hea olla, soe ja mõnus ning müttasin emme sees palju palju, vahepeal sikutasin emmet ka nabanöörist, no jäi näppu see nöörike ja siis emme tõmbas end kössi, valus vist oli , aga minul küll ei olnud, vahepeal oli nii täitsa lõbus teha :)
Kuna emme oli nii suur, jalad paistes, riided väga selga ka ei mahtunud, käis emme mingite vanainimste dressidega ja suure suure jopega..nagu issile meeldis ikka mainida "ennem kolm meetrit kõhtu,siis taarub emme järgi"
Ahjaa..tuli see ka meelde,et kui emme mind ootas siis emme ei söönud liha, mitte grammigi, sest see ajas teda öökima ja oksele ,ihihiii, see oli nii naljakas. Vanaemal oli üks tuttav kes tõi Oskari lihatööstusest alatasa vanaisale pekki,igasugu muid lihatooteid,singid,vorstid..iga kord kui see tädi vanaemale külla tuli,istus emme kempsus ja öökis..see oli naljakas..ihihiii..
Ühel jaanuari hommikul kui emme pissile tahtis minna,tundis ,et miskit voolab voodisse.. see oli see punn mis emmedel ees on,et titad lupsti välja ei tuleks .. ja siis seda vett ka tuli kus mina ujusin.. siis arvati,et varsti hakkan mina ka välja tulema...aga TUTKITKI, minul oli nii hea olla, ei tahnud ma sugugi välja tulla, miks ma peaks ? emme sees on ju soe, ma saan ujuda, ma saan olla nii nagu ma ise soovin. :) Aga siis, ühel kolmapäevasel päeval hakkas emmel kõtu valutama..seda oli kurb vaadata ja kuulata, no ei taha ju kui emmel valus on. Vanaema otsis meile autot, kuna kõik kiirabid olid välja saadetud..auto leitud ja sõit võis alata haigla poole.. avatus oli emmel olnud juba 2 cm..AGA ei mina ikka tahtnud välja tulla, emme jäeti haiglasse, ma ei mäleta kas issi ka oli.. emme valutas ja oigas , emmest oli väga kahju..nägin ju kuidas ta kannaatas, minu basseini vesi ikka vulises ja vulises emmest välja, mitte küll palju, aga natukese haaval.. päevad möödusid..
Kätte jõudis laupäeva hommik, 26.jaanuar.. emme ütles kõva ja pahase häälega arstitädile ,"kaua ma kannatama pean, valud on ju, teeks äkki midagi" ja siis arstitädi andis emmele tabletti keele alla, see pidi kiirendama minu tulekut emme juurde.. aeg möödus ja möödus ja möödus.. ei midagi..valud küll olid emmel tugevamaks muutunud, avatus ka suurendenud aga mind ei kuskil..minul oli hea olla... anti emmele veel üks või kaks tabletti keele alla...kell hakkas saama õhtul viie paiku vist kui emme lauale pikali pandi ja minu bassein katki tehti ja vesi kõik ära voolas. Oi ma olin kurb..ja siis ,hakkas emmel veel rohkem valus kui arstitädi veel ühe tableti andis.. emmel hakkas siis rohkem sünnitegevus pihta..emme punnitas ja tegi kõike ,et mind välja saada, aga mina ei tahtnud kuidagi välja tulla, emme punnitas-tulin natukene ja siis läksin oma sooja pessa tagasi...ja nii kaua -kaua -kaua aega..kuniks ühel arstitädil mõõt täis sai ja emmele kõhu peale hüppas ja mina lendasin emme seest välja nagu pall mis väravasse lendab :) Kahjuks tegin ma ka emme katki natukene, ja arstitädi tegi kaa emme katki,et mina ikka kindlasti ilusti välja saaksin :)
Mind pandi emme kõhu peale, oi,seal oli ka soe.. mingi naljakas asi pandi mulle pähe ja midagi peale.. aga emme käsi ja emme kõht olid nii soojad..ma veel natukene läkastasin ja köhisin vett suust välja, uhh,see oli paha.. aga mul oli hea meel ,et ma emme juures olla sain.
Emme seest ma siis "hüppasin" välja 27 jaanuari öösel kell 00.08 , minu kaal oli siis 4580g ja pikkust andis emme mulle 54cm ja emme ning issi panid mulle nimeks Richard.
Ma räägin kuidas ma oma nime sain.
See oli aastal 2007 kui emme ja issi abielluma hakkasid.. emme sai nädal enne abiellumist teada,et emme väga väga hea ja kallis lapsepõlve sõber sai autoavariis surma, emme tahtis panna onu Henyi järgi nime, aga issi ei olnud nõus , aga onu Henryl on vend, kelle nimi on Richard ja kes sellest avariist eluga pääses ja emme pani onu Richardi järgi minule nime. Emmet kahjuks ei lubatud onu Henry matustele,sest emme abiellus just eelmisel päeval ,onu läks tuttu maa alla järgmisel päeval ja emme sõbrad ei lubanud emmel matustele minna.
Vot niimoodi sain mina omale nime.
Ja selline on siis minu lugu :)
