Õhusaaste - autismi üks tekkepõhjustest?

Õhusaaste - autismi üks tekkepõhjustest?

12. Jul 2017, 15:06 Emmede Klubi Emmede Klubi

Mitmed uuringud on näidanud, et raseduse ajal kõrge õhureostusega kokku puutunud naistel on suurem risk autismispektrumi häirega lapse sünniks. Nüüd püüavad teadlased välja uurida, kui palju õhureostust on liiga palju, ning miks?

Mõned teadlased arvavad, et õhusaaste annab tõuke autismi tekkeks nendele lastele, kellel on juba autismispektrumi häire tekkeks geneetiline eelsoodumus. Seda teooriat toetab asjaolu, et praeguseks on teada ports geenivariante, mis on autismiga seotud - mingil määral on autism tõesti geneetiline. Teised aga arvavad, et reostus kutsub lapseootel naise kehas esile põletikuga sarnase immuunvastuse, mis pärsib loote aju õiget arengut. Seda teooriat toetab asjaolu, et ka naistel, kes põevad raseduse ajal grippi, on kaks korda suurem risk sünnitada autistlik laps.

Uuringutega on suudetud välja selgitada, millal kõrgema õhureostusega kokku puutumine loote arengule kõige kahjulikum on - kolmanda trimestri jooksul. Kokkupuude õhureostusega enne rasedust või pärast sündi lapse autismiriski ei tõsta. Autismi teket mõjutava õhusaaste poolest kõige ohtlikumaks peetakse elu suurte trasside ääres, kus sõidab palju autosid-veokeid. Suuremad õhus lendlevad saasteosakesed (tolm, hallitus) ei oma autismi tekkele või avaldumisele märkimisväärset mõju. 

Ühing Autism Speaks toonitab, et autism on komplekshäire, mille tekkel on mitmeid põhjuseid. See tähendab, et kaugeltki mitte iga õhureostusega raseduse ajal kokku puutunud naine ei too ilmale autistlikku last, samamoodi mitte iga autismispektrumi häirega lapse ema pole raseduse ajal kõrge õhureostusega kokku puutunud. Mingil määral on seos aga olemas. 

Autismi ilminguid võib märgata juba beebieas (nt ei loo beebi silmkontakti), kuid tihti hakkavad vanemad sümptomeid tähele panema just teise eluaasta alguses. See on tekitanud asjatut hirmu, nagu autismi võiks põhjustada esimese sünnipäeva ajal tehtav leetrite, mumpsi ja punetiste ehk MMR vaktsiin. Uuringud ei ole leidnud nende kahe vahel mingit seost - vaktsineeritud lastel ei esine autismi enam kui vaktsineerimata lastel. MMR-i vaktsiin ei tõsta autismi ega selle spektrumi häirete tekkeriski vähimalgi määral - ka nende laste puhul, kellel on geneetiline eelsoodumus autismi tekkeks olemas.

(Allikad: Melissa Pandika "Highway to autism", Autism Speaks: "Largest-ever Study on Autism & Pollution Shows Strong Link During Pregnancy", Autism Speaks: "More Research Links Autism to Prenatal Exposure to Air Pollution", Autism Speaks: "No MMR-Autism Link in Large Study of Vaccinated vs. Unvaccinated Kids")

 

Millal märkasid Sina oma lapse puhul autismispektrumi häirete ilminguid? Mis olid esimesed sümptomid?