Vaatamata arvamusele, et lapseootel naine peaks olema õnnelik ja rahulolev, kannatavad mitmed naised raseduse ajal ärevuse, masenduse ja depressiooni all.
Kes selle all kõige enam kannatavad?
Inglismaal läbi viidud uuring rasedusaegse depressiooni kohta, jõudsid tulemusele, et rasedusaegset meeleolulangust esineb enim 32. rasedusnädalal, sel ajal kannatab depressiooni süpmtomite all peaaegu 14 protsenti naistest. Samal teemal tehtud väiksemad uuringud kinnitavad samuti seda tulemust.
Väga paljud naised puutuvad raseduse jooksul kokku ärevuse, stressi, hirmu ja teiste psüühiliste häirete vormidega. On ka neid naisi, kes kannatavad ärevuse või depressiooni all enne rasestumist ning rasedus võib neid veelgi süvendada.
Millised võivad olla ravimata jäänud kurvameelsuse ja depressiooni tagajärjed?
On jõutud järeldusele, et rasedusaegne ärevus soodustab lapsel käitumishäirete tekkimist. Stressiohormoonid kanduvad raseduse ajal lootele platsenta kaudu ning mõjutavad tema stressireaktsiooni.
Rasedusaegne depressioon võib suure tõenäosusega muutuda sünnitusjärgseks depressiooniks ning seeläbi suureneb risk, et ema ei suuda oma lapsega hingelist sidet luua. See kõik aga ei tähenda, et eeltoodud probleemid ilmtingimata ka Sinu lapsele halvasti mõjuvad. Riskimäär tõuseb, kuid see, milliseks Sinu laps tegelikult kasvab, ei pruugi olla seoses eelpool mainituga.
Kuna rasedusaegne depressioon mõjutab ka beebit, tuleks Sinu vaimsesse tervisesse suhtuda tõsiselt ning esimesel võimalusel seda ravida - kas siis medikamentide või teraapiaga.
Tunded beebi vastu
Rasedus, olgu see planeeritud või planeerimata, võib mõjuda hirmutavalt.
Lapsevanemaks saamine, ükskõik, kas esimest, teist või kolmandat korda, muudab Sinu elu ning tekitab vastakaid tundeid. Püsivalt mustad mõtted, kurvameelsus ja kartused võivad viidata depressioonile või ärevusele. Abi saamiseks võiksid pöörduda meditsiinitöötaja poole, keda usaldad, olgu selleks siis ämmaemand, naistearst või perearst.
Diagnoosimine
Kui arvad, et sinu kurvameelsuse põhjuseks võib olla depressioon, vasta neile kahele küsimusele:
- Kas mind on viimase kuu jooksul sageli vaevanud kurvameelsus, masendus või lootusetusetunne?
- Kas mind on viimase kuu jooksul sageli vaevanud huvipuudus, rõõmutus või nutuhood?
Kui vastasid jaatavalt vähemalt ühele küsimusele, räägi esimesel võimalusel oma murest arstile.
Kuidas seda ravitakse?
Ei ole veel jõutud ühtsele arvamusele seoses rasedusaegse depressiooni ravis, sest antidepressantide mõju lootele ja ka sünnitusele ei ole piisavalt uuritud.
Üks 2007. aastal avaldatud uurimus seostab rasedusagset antidepressantide kasutamist väiksema sünnikaalu ja suurema enneaegse sünnituse riskiga.
Kerge või kesmise depressiooni all kannatavatele rasedatele soovitatakse enamasti vestlusteraapiat ja ka enesebi, sealhulgas psühholoogilist nõustamist. Kui depressioon süveneb või ei allu teraapilisele ravile, võib kaaluda ka antidepressantide kasutamist.
Raskekujulisemad psüühikahäired nõuavad enamasti täiendavat sekkumist ja ravi. Kindlasti räägi raviskeemi osas ka oma arstiga, kes oskab sulle vajadusel ohutumaid ravimeid soovitada. Räägi arstiga oma ravieelistustest.
Emmede Klubi
