Riigikogu kinnitas sel nädalal mitu seadusmuudatust, mis puudutavad just lastega peresid: koroona-aegne töötus ei alanda vanemahüvitist, surnultsündinud laste vanemad hakkavad saama hüvitist ning peretoetus põhikooli lõpetava lapse eest jätkub kuni oktoobrini.
Koroona-aegne töötus enam vanemahüvitist ei alanda
Vanemahüvitise suuruse arvutamist muudetakse ajutiselt nii, et lisaks haigus- ja hoolduslehel oldud ajale jääb vanemahüvitise arvestamise perioodist välja ka Töötukassas töötuna arvel oldud aeg.
See tähendab, et kui lapsevanem jäi koroona-ajal töötuks, siis vanemahüvitis ei vähene selle tõttu.
Samuti ei arvestata vanemahüvitise arvestamise perioodi sisse 2020. aasta eriolukorra ajal palgata puhkusel oldud aega nende vanemate puhul, kes said riiklikku erivajadusega lapse vanema toetust.
See ajutine muudatus jõustub 1. juulist ning kehtib 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Hüvitise väljamaksmise korraldab Sotsiaalkindlustusamet, inimesed ise midagi tegema ei pea.
Hüvitised surnultsündinud lapse vanematele
Surnultsündinud (st alates 22. rasedusnädalast surnuna sündinud) beebi emal tekib õigus sünnitushüvitisele.
Emadel, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva alates lapse sünnist.
Isadel, kes ei ole kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib õigus isa täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist.
„On oluline, et lapsevanemad saaksid kurva sündmuse järel võimaluse üksteist toetades leinata ning katta ka osaliselt tehtud kulusid, mistõttu otsustasime laiendada vanemahüvitise maksmist ka surnultsündide korral,“ ütles minister Signe Riisalo.
Jätkub arutelu, millises riiklikus registris jäädvustada tulevikus surnult sündinud lapse nimi.
Põhikoolilõpetaja eest saab peretoetust kuni septembri lõpuni
Lisaks muutub ka peretoetuste väljamaksmise kord lapse edasiõppimise korral. Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem laps või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust 16-aastaseks, makstakse peretoetusi ilma õppimise tingimuse kontrollimiseta septembri lõpuni. Õppimise tingimuse täitmist hakatakse kontrollima alates oktoobrist, kui info selle kohta on jõunud ka Eesti Hariduste Infosüsteemi. Nii välditakse lünka peretoetuste maksmisel.
Kas nendest muudatustest on Sinu perele kasu?
